Kohtumised, mis panevad keha ja mõtte ühte sammu astuma
On inimesi, kes avastavad tasakaalu alles siis, kui see kaob. Hetkedel, mil jalad ütlevad üht ja tasakaaluelund teist, saab selgeks, et keha ei ole kunagi olnud lihtsalt keha. Ta on kompass, mis näitab, kus on piir, kus on koormus, kus on väsimus. Ja just sellistel hetkedel saab ergonoomika tervishoius tähenduse, mis ulatub kaugemale loengutest, slaididest ja juhenditest.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli karjääri- ja innovatsioonipäeval oli õhus elevust, mis meenutas natuke kevadist laboratooriumi. Kõik tahtsid proovida, katsetada, avastada. Tudengid tulid meie juurde, vaatasid, küsisid, uurisid, kuidas liikumine mõjutab keha ja kuidas keha mõjutab liikumist. Mõni tudeng tunnistas, et pole kunagi mõelnud, miks ta pärast pikka praktikanädalat just nimelt alaseljast väsib. Mõni teine avastas, et tema igapäevane liikumismuster on hoopis teistsugune, kui ta arvas. Ja mõni kolmas sai aru, et ergonoomika tervishoius ei ole midagi kauget, vaid midagi, mida saab rakendada juba täna – loengus, praktikal, kodus, tööl.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla‑Järve osakonna 60. aasta juubeliüritus oli teistsugune. Seal oli rohkem ajalugu, rohkem mälestusi, rohkem lugusid sellest, kuidas tervishoid on muutunud ja kuidas inimesed on muutunud koos sellega. Seal oli tunda austust nende vastu, kes on aastaid kandnud tervishoiu raskust oma õlgadel. Ja just seal kõlas eriti selgelt mõte, et ergonoomika tervishoius ei ole ainult noorte teema. See on kõigi teema. See on teema, mis puudutab nii vilistlast, kes on töötanud 30 aastat, kui ka tudengit, kes alles õpib esimest sidumist.
Põlv, mis jutustab rohkem kui ükski õpik
Kui palju kannatab põlv, kui selle ümber on aastatepikkune inseneritöö või hoopis leidlik käsitöö? See küsimus kõlas üllatavalt tihti. Tudengid tahtsid teada, miks põlv väsib, miks ta valutab, miks ta annab märku just siis, kui on kõige rohkem vaja liikuda. Ja iga kord, kui me rääkisime ergonoomika rollist tervishoius, nägime silmis seda väikest äratundmist – aha, nii lihtne see ongi. Aha, ma saan seda juba täna teha. Aha, ma ei pea ootama, kuni valu tuleb.
Ergonoomika tervishoius ei ole keeruline. Keeruline on harjumuste muutmine. Keeruline on öelda endale, et ma ei pea kõike tegema jõuga. Keeruline on tunnistada, et keha annab märku enne, kui midagi päriselt juhtub. Aga just sellepärast ongi vaja rääkida, näidata, selgitada. Ja just sellepärast käib Ergonoomika Keskus tervishoiuüritustel – et need vestlused saaksid toimuda.
Kohtla‑Järvel rääkisime õppejõududega sellest, kuidas töö on muutunud. Kuidas tehnoloogia on tulnud appi, aga samal ajal toonud kaasa uusi koormusi. Kuidas patsiendid on muutunud, kuidas ootused on muutunud, kuidas tempo on muutunud. Ja kuidas ergonoomika tervishoius aitab selles kõiges tasakaalu leida. Tasakaalu, mis ei ole ainult füüsiline, vaid ka vaimne. Tasakaalu, mis ütleb, et inimene ei pea olema kangelane, et olla hea tervishoiutöötaja. Tasakaalu, mis ütleb, et enda eest hoolitsemine ei ole egoism, vaid professionaalsus.
Kuidas liikumine muutub tööpäeva loomulikuks osaks
Tudengid ja õppejõud küsisid palju. Kuidas vältida alaseljavalu? Kuidas tõsta patsienti nii, et õlad ei väsiks? Kuidas istuda nii, et kael ei jääks kangeks? Kuidas planeerida tööpäeva nii, et liikumine oleks loomulik, mitte sunnitud? Ja iga kord, kui me vastasime, nägime silmis seda väikest äratundmist – aha, nii lihtne see ongi. Aha, ma saan seda juba täna teha. Aha, ma ei pea ootama, kuni valu tuleb.
Just siin saab ergonoomika tervishoius oma kõige praktilisema kuju. See ei ole ainult töövahendite valik. See ei ole ainult liigutuste analüüs. See ei ole ainult koormuse hindamine. See on kultuur. Kultuur, mis ütleb, et tervishoid algab inimesest endast. Kultuur, mis ütleb, et ennetus on sama oluline kui ravi. Kultuur, mis ütleb, et liikumine on elu loomulik osa. Kultuur, mis ütleb, et keha ei ole tööriist, vaid partner.
Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolid on kohad, kus see kultuur saab alguse. Seal kujunevad harjumused, mis jäävad aastateks. Seal kujunevad hoiakud, mis mõjutavad tervishoiu tulevikku. Seal kujunevad suhtumised, mis määravad, kuidas inimesed oma tööd teevad. Ja just sellepärast on oluline, et ergonoomika tervishoius oleks kohal. Et see oleks nähtav, arusaadav, kättesaadav.
Vestlused, mis loovad tuleviku
Meie roll nendel üritustel ei ole olla loengupidaja ega messiboksi täitja. Meie roll on olla vestluskaaslane. Kuulata, küsida, selgitada, näidata. Rääkida sellest, kuidas ergonoomika tervishoius aitab vähendada ülekoormusvaevusi, ennetada vigastusi ja toetada tervist nii õpingutes kui ka töökohal. Rääkida sellest, kuidas liikumine ei ole ainult sport, vaid ka tööpäeva loomulik osa. Rääkida sellest, kuidas väikesed muudatused võivad anda suuri tulemusi.
Iga vestlus on võimalus õppida. Iga küsimus on võimalus mõista, mida inimesed tegelikult vajavad. Iga tudeng, kes meie juurest läbi astub, on võimalus mõjutada tulevikku. Sest just nemad on need, kes hakkavad homme töötama haiglates, kliinikutes, hooldekodudes, kiirabis. Just nemad on need, kes hakkavad kandma tervishoiu raskust. Ja just nemad on need, kes saavad otsustada, kas nad teevad seda targalt või jõuga.
Ja just siin, nende inimeste keskel, saab ergonoomika tervishoius oma kõige inimlikuma tähenduse. See ei ole ainult meetod. See ei ole ainult juhend. See on hoolimine. Hoolimine iseendast, kolleegist, patsiendist, tulevikust.
Aitäh ja edasi
Aitäh Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile kutse eest. Aitäh Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile Kohtla‑Järve osakonna juubeliürituse sooja vastuvõtu eest. Aitäh kõigile tudengitele, õppejõududele, vilistlastele ja tervishoiutöötajatele, kes meiega rääkisid, katsetasid, küsisid, arutlesid. Teie huvi ja elevus näitas, et Ergonoomika Tervishoius ei ole lihtsalt teema, vaid vajadus. Ja et tervishoid ei ole ainult ravimine, vaid ka hoidmine.
Me tuleme tagasi. Ja tegelikult tuleme ka teile külla, juba saime kutse tulla tegevusterapeutide kolmanda kursusse tudengitele ergonoomika teemal rääkima. Ja tahaksime uskuda, et nii palju koostöövõimalusi on meil veel ees! Sest nii kaua, kui on inimesi, kes tahavad õppida, on ka meie koht nende kõrval. Ja nii kaua, kui on kehasid, mis vajavad mõistmist, on ergonoomika tervishoius vajalik. Mitte homme. Vaid täna. Kohe praegu. Igas liigutuses, igas tööpäevas, igas vestluses.
Artikli autor: Siim Ansberg