Teooriast praktiliste kogemusteni
Üks asi on lugeda ergonoomikast õpikust või kuulata selle kohta loengut, hoopis teine asi on ise erinevaid lahendusi proovida, oma keha tunnetada ja mõista, miks üks või teine töövõte on parem kui teine. Just sellest mõttest lähtusime, kui külastasime Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, et tutvustada tegevusteraapia tudengitele ergonoomika põhimõtteid, võimalusi ja praktilisi lahendusi.
Ergonoomika õppetöös ei peaks piirduma ainult teooria ja õigete tööasendite kirjeldamisega. See on eelkõige arusaam sellest, kuidas inimene, tema tegevused ja ümbritsev keskkond omavahel sobituvad. Kui inimene peab pidevalt kohanema keskkonnaga, mis tema vajadustega ei arvesta, tekivad varem või hiljem probleemid. Kui aga keskkond kujundada inimese järgi, saame rääkida päriselt toimivast ergonoomikast.
Meie külaskäik Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli oli hea näide sellest, kuidas praktilised teadmised saavad liikuda klassiruumist pärisellu ning toetada tulevaste spetsialistide arengut.
Kuidas koostöö alguse sai?
Iga hea koostöö saab alguse kokkupuutepunktidest. Meie puhul viisid teed Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõududega kokku üks konverents, kus kooli esindajad tulid tutvuma Ergonoomika Keskuse tegemistega.
Vestluste käigus selgus üsna kiiresti, et meil on päris palju ühiseid huvisid ja teemasid, millega igapäevaselt kokku puutume. Ergonoomika, inimese toimetulek, keskkonna kohandamine ja praktilised lahendused on valdkonnad, kus nii kõrgkoolil kui ka meil on palju üksteisele pakkuda.
Sealt see mõte idanema hakkaski. Kui juba on olemas ühine arusaam ja huvi, siis miks mitte viia teadmised ka tudengiteni, kes hakkavad tulevikus igapäevaselt inimeste toimetulekut toetama?
Nii saimegi kutse tulla Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusteraapia tudengitele ergonoomikast rääkima. Võtsime kutse rõõmuga vastu ja läksime tegema seminari teemal ergonoomika õppetöös.
Tegevusteraapia ja ergonoomika õppetöös – lahutamatud partnerid
Tegevusteraapia ja ergonoomika on tegelikult üsna lähedased valdkonnad. Mõlema keskmes on inimene ja tema võime tulla toime igapäevaste tegevustega võimalikult iseseisvalt, turvaliselt ja mugavalt.
Tegevusterapeudi töös tuleb sageli hinnata, kuidas inimene oma igapäevases keskkonnas hakkama saab. Kas töölaud ja tool toetavad sobivat kehaasendit? Kas kodune keskkond võimaldab inimesel tegutseda ilma liigse füüsilise pingutuseta? Kas mõni lihtne abivahend võiks muuta igapäevaelu märgatavalt lihtsamaks?
Just siin tuleb mängu ergonoomika.
Ergonoomika õppetöös annab tulevastele tegevusterapeutidele võimaluse näha inimest ja tema keskkonda tervikuna. See aitab mõista, et alati ei ole vaja muuta inimest või tema võimekust. Sageli piisab sellest, kui muuta tegevust, töövõtet või keskkonda.
Praktilised teadmised, mida saab kohe rakendada
Ergonoomika teemal olid tudengitega kohtumas meie poolt Evelin Org, ergonoomika insener, ning Carola Otspere, ergonoomiliste lahenduste spetsialist.
Kohtumise eesmärk ei olnud teha lihtsalt järjekordset loengut, kus üks räägib ja teised kuulavad. Tahtsime luua midagi enamat – praktilise ergonoomika seminari, kus teadmised saaksid kohe ka käelise kogemuse.
Rääkisime sellest, kuidas töö mõjutab inimese keha, milliseid terviseriske tasub osata märgata ning kuidas ennetada lihaspingeid ja füüsilist ülekoormust. Sageli ei teki terviseprobleemid üleöö, vaid kujunevad välja väikestest igapäevastest harjumustest ja korduvatest koormustest. Seetõttu on oluline osata oma keha kuulata ning märgata esimesi ohumärke.
Tutvustasime ka lihtsaid taastumisvõtteid ja mõnesekundilisi ohutuid harjutusi, mida saab teha tööpäeva jooksul. Alati ei ole vaja pikka treeningpausi või spetsiaalset ruumi. Mõnikord piisab väikesest liikumispausist, asendi muutmisest või lihtsast harjutusest, et vähendada lihaspingeid ja toetada keha taastumist.
Lisaks võtsime kaasa erinevaid ergonoomilisi tooteid, abivahendeid ja lahendusi. Tudengitel oli võimalus neid ise katsuda, proovida ja võrrelda. Üks asi on kuulda, et mingi lahendus aitab vähendada füüsilist koormust, hoopis teine on seda ise kogeda.
Just selline lähenemine muudab ergonoomika õppetöös põnevaks ja meeldejäävaks. Praktiliste näidete kaudu saab paremini aru, miks ei ole olemas ühte universaalset lahendust, mis sobiks kõigile. Inimesed on erinevad, nende vajadused on erinevad ning sama kehtib ka töökeskkondade ja igapäevaste tegevuste kohta.
Terviseprobleemide märkamine algab õigel ajal
Üks olulisemaid teemasid, millele kohtumisel tähelepanu pöörasime, oli terviseprobleemide varajane märkamine.
Töökeskkonnas võiks olla inimene, kes oskab tähele panna ülekoormuse esimesi märke, juhendada töötajaid ohutute töövõtete kasutamisel ning aidata leida sobivaid lahendusi enne, kui väikesest murest kujuneb tõsisem terviseprobleem. Selline teadlikkus aitab ennetada kutsehaiguste kujunemist ning toetab töötajate tervise ja töövõime säilimist.
Meie hinnangul on see üks ergonoomika olulisemaid väärtusi. Eesmärk ei ole ainult reageerida siis, kui midagi juba valutab, vaid tegutseda ennetavalt. Mida varem märkame ebasobivaid töövõtteid, korduvaid pingeid või liigset koormust, seda lihtsam on olukorda parandada. Mida varem on osaline ergonoomika õppetöös, seda parem.
Lõppkokkuvõttes tahame ju kõik, et inimene saaks tööpäeva lõpus koju minna nii, et ta ei tunneks end ülemäära väsinuna, pinges või valudes.
Ergonoomika õppetöös aitab tulevastel spetsialistidel kujundada just sellist ennetavat mõtteviisi. Selle asemel, et oodata probleemide tekkimist, võiksime juba täna küsida, mida saame teha, et neid vältida.
Väikesed muudatused, suur mõju
Ergonoomika ei tähenda tingimata suuri investeeringuid ega keerulisi tehnoloogilisi lahendusi. Vahel võib piisata töövahendi asukoha muutmisest, sobivamast istumiskõrgusest, teisest töövõttest või lihtsast abivahendist.
Oluline on osata märgata, kus probleem tekib, ning leida lahendus, mis päriselt inimese vajadusi arvestab. See on oskus, mida saab ja tuleb arendada juba õpingute ajal.
Ergonoomika õppetöös võikski olla midagi enamat kui üks teema õppekavas. See võiks olla läbiv mõtteviis, mis aitab tulevastel spetsialistidel hinnata olukordi terviklikult, märgata võimalikke probleeme enne nende tekkimist ning leida lahendusi, mis toetavad inimese iseseisvust ja heaolu.
Aitäh, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool!
Meil oli suur rõõm jagada oma teadmisi ja kogemusi tulevaste tegevusterapeutidega. Nende erialases töös on ergonoomikal oluline roll, sest sageli sõltub just keskkonna ja tegevuste sobivusest see, kui hästi inimene oma igapäevaeluga toime tuleb.
Täname südamest Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli sooja vastuvõtu, kutse ja koostöövalmiduse eest! Meie jaoks oli see igati tore ja sisukas kohtumine ning loodame, et tegemist oli esimese korraga paljudest.
Ergonoomika Keskuse tiim soovib kõigile osalejatele palju edu õpingutes! Loodame, et seminarilt saadud teadmised ja praktilised kogemused aitavad tulevikus hoida paljude inimeste tervist ning kujundada ergonoomilisemaid ja ohutumaid töökohti.
Sest lõpuks on asja mõte ju üsna lihtne: inimene ei pea sobituma iga hinna eest keskkonda – keskkond võiks hoopis inimesele sobida. Ja kui nüüd loeb seda artiklit keegi, kes soovib ka enda kõrgkooli või õppeasutusse meid külla kutsuda, siis kirjutage ergonoomika@proohutus.ee.
Artikli autor: Siim Ansberg