Tänapäeva eluviis tähendab paljude jaoks pikki tunde arvuti taga istumist. Kuigi istuv töö ei pruugi tunduda seedimisega seotud probleemina, mõjutab vähene liikumine otseselt seda, kui tõhusalt meie seedesüsteem töötab. Järgnevas artiklis saad teada, kuidas liikumine aitab kaasa seedimisele.
Mis toimub meie seedesüsteemis?
Seedekulgla on umbes 7–9 meetri pikkune torustik, mis algab suuõõnest ja lõpeb pärakuga. Selle ülesanne on lagundada toit, omastada vajalikud toitained ning eemaldada organismist see, mida enam vaja ei ole.
Toidu liikumist läbi seedekulgla nimetatakse motiilsuseks. Selle eest hoolitsevad silelihased, mis töötavad automaatselt – me ei saa neid teadlikult juhtida nagu käe- või jalalihaseid.
Motiilsuse käigus toimub:
- toidu segamine seedemahladega;
- toitainete lagundamine ja omastamine;
- toidu edasi liikumine ehk peristaltika;
- soolesisu liikumise reguleerimine õiges suunas.
Kui motiilsus aeglustub, võib selle tagajärjeks olla puhitus, täiskõhutunne, kõhukinnisus ja üldine ebamugavustunne.
Kuidas liikumine aitab kaasa seedimisele?
Hea uudis on see, et seedimise toetamiseks ei pea tingimata veetma tunde jõusaalis – juba väikesed liigutused päeva jooksul võivad aidata hoida seedekulgla aktiivsena.
Liikumisel on seedimisele mitu positiivset mõju. Regulaarne kehaline aktiivsus aitab stimuleerida soolestiku loomulikku liikumist ehk motiilsust, mille tulemusena liigub toit seedekulglas tõhusamalt edasi.
Liikumine stimuleerib soolestiku tööd
Kehaline aktiivsus aitab ergutada soolestiku loomulikku liikumist. Kui liigume, aktiveeruvad ka kõhuõõne ja vaagnapiirkonna lihased, mis toetavad soolte normaalset tööd ning aitavad toidul seedekulglas edasi liikuda.
Verevarustus paraneb
Liikumise ajal paraneb kogu organismi vereringe. See tähendab, et ka seedesüsteem saab paremini hapnikku ja toitaineid, mis toetab selle normaalset talitlust.
Väheneb kõhukinnisuse risk
Üks regulaarse liikumise eeliseid on väiksem kõhukinnisuse risk. Füüsiline aktiivsus aitab lühendada aega, mille jooksul väljaheide jämesooles viibib, mistõttu imendub sellest vähem vett ning väljaheide püsib pehmem.
Kerge jalutuskäik pärast sööki
Pärast suuremat söögikorda ei pea kohe diivanile puhkama minema. 10–20-minutiline rahulik jalutuskäik aitab toetada seedimist ning võib vähendada raskustunnet ja puhitust.
Kas gravitatsioon aitab?
Jah. Kuigi seedimine ei sõltu ainult gravitatsioonist (peamise töö teevad silelihased ehk peristaltika), aitab püstine asend ja kerge liikumine toidul seedekulglas loomulikumalt edasi liikuda. Seetõttu tunnevad paljud inimesed end pärast väikest jalutuskäiku paremini kui pärast pikka lamamist.
Kuidas rohkem liikuda ka kontoritööd tehes?
Paljud inimesed veedavad tööpäevas 8-10 tundi laua taga. Õnneks ei tähenda see, et kogu selle aja peab täiesti liikumatult istuma.
Aktiivne istumine sadultoolil
Sadultool aitab hoida vaagna loomupärases asendis ning soodustab paremat rühti ja kehahoiakut. Kuna toolil puudub seljatugi, siis on inimese vaagnapiirkond pidevalt mingit moodi liikumises. Selline asend aktiveerib süvalihaseid ning vähendab staatilist istumist. Lisaks ei suru sadultool kinni kasutaja vereringet jalgades, vaagnapiirkonnas ega ka rinnakus.
Kuigi tegemist ei ole intensiivse treeninguga, aitab aktiivsem istumine hoida keha rohkem töös kui tavalisel kontoritoolil ning vähendab pikaajalise liikumatuse mõju.
Aktiivne seismine tasakaalulaual
Reguleeritava töölaua juures seistes saab liikumist veelgi suurendada, kasutades tasakaalulauda. Tasakaalu hoidmiseks ja koha peal kõndides teeb keha pidevalt väikeseid liigutusi hüppe-, põlve- ja puusaliigeste ning kerelihaste abil.
Need märkamatud liikumised:
- vähendavad staatilist seismist;
- parandavad vereringet;
- hoiavad lihaseid aktiivsena;
- aitavad muuta tööpäeva liikuvamaks.
Kuigi tasakaalulaud ei asenda jalutuskäiku ega treeningut, aitab see vähendada pikki liikumatuid perioode ja sundasendeid ning lisada päeva aktiivsust.
Väikesed harjumused annavad suure tulemuse
Seedimise toetamiseks ei pea tegema suuri muudatusi. Proovi näiteks:
- tõusta püsti vähemalt kord tunnis;
- teha pärast lõunasööki 10–15-minutiline jalutuskäik;
- vaheldada päeva jooksul istumist ja seismist;
- kasutada võimalusel sadultooli, tasakaalulauda või mõlemat;
- juua piisavalt vett ning süüa kiudainerikast toitu.
Kokkuvõte
Tervislik seedimine ei sõltu ainult sellest, mida sööme, vaid ka sellest, kui palju liigume. Regulaarne liikumine toetab soolestiku motiilsust, parandab vereringet ning aitab vähendada seedehäirete, sealhulgas kõhukinnisuse riski.
Kui suur osa tööpäevast möödub laua taga, saab oma tervist toetada ka väikeste muudatustega. Aktiivne istumine sadultoolil ja aktiivne seismine tasakaalulaual aitavad vähendada pikaajalist liikumatust ning lisavad tööpäeva loomulikku liikumist. Koos regulaarsete jalutuskäikude ja igapäevase kehalise aktiivsusega võivad need harjumused toetada nii seedimist kui ka üldist enesetunnet.
Artikli autor: Carola Otspere